Paigaldame õhk-õhk soojuspumpasid, konditsioneere, õhk-vesi soojuspumpasid ja maasoojuspumpasid.
Omame fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade käitlemisluba. Tegevusloa number FKKL/328692.
Standardpaigaldus sisaldab:
- õhksoojuspumba paigaldust kuni 2,5 m kõrgusele (sise- kui ka välisosa)
- vahel ka kõrgemale, kuid siis on vajalik eelnev konsultatsioon
- sise- ja välisosa vaheline torustik kuni 5m
- sise- ja välisosa vaheline kaabel kuni 5m
- sise- ja välisosa vaheline kondensaadi voolik kuni 5m
- toitekaabli vedamist kuni 2m kaugusele sise- või välisosast.
- kattekarbikut kuni 2m
- avakate karbikule 1 tk
- lõdvik 0.5m 1tk
- kummipuksid 4tk
- ava puurimist väliseina kuni 50cm
- seinaraam 1tk
- seadme kasutamise ja hooldamise koolitust
Lisatasu eest:
- elektritööd
- tõstuki kasutus objektil
- maaraam ja alusplaat
- kondensaadipump
- lisatorustik, -kaabel, kondensaadi voolik, -karbik jne
- külmaine lisamine
- teemantpuurimine
Standardpaigaldus sisaldab:
-
- Seadme ühendamine vee-, kütte- ja freooni torustikuga (5m) koos paigaldusmaterjalidega.
-
- Standardpaigaldus sisaldab alati:
-
- sulgventiile, õhueraldajaid, mudafiltreid, küttesüsteemi manomeetrit,
-
- paisupaake küttele ja tarbeveele, süsteemi täite- ja tühjendusventiile,
-
- torustiku markeerimist,
-
- freoonitorustiku karbikuga katmist välistingimustes kuni 2m ulatuses,
-
- ühe (kuni 50 cm paksuse) seina läbimist, v.a armeeritud betoon, maakivi, paas, punane tellis jms (kokkuleppel lisatasu eest),
-
- süsteemi käivitamist ja seadistamist ning tellija koolitust.
-
- Standardpaigaldus sisaldab alati:
Tellija poolsed eeltööd enne õhk-vesi soojuspumba paigaldust:
-
- Elektriühenduse tegemiseks peab olema toodud nõuetekohaselt maandatud kaabel kas soojuspumba VÄLISOSA juurde varuga 2m või SISEOSA juurde varuga (toru pikkus) VÄLISOSANI (juhtme ristlõige sõltub soojuspumba mudelist)
-
- Elektrikilbis peab olema soojuspumba mudelile vastav automaatkaitse ja toitejuhe kilbis kaitsme alla ühendatud. Kaitsme suurus täpsustada vastavalt soojuspumba mudelile;
-
- Kaitseautomaat peab olema hoone rikkevoolukaitsmest mööda juhitud.
-
- Lisa ringluspumpade puhul tuua eraldi toide igale pumbale otse kilbist;
-
- Online mooduli ühendamiseks tuua soojuspumba kohale varuga vähemalt 2m CAT5/CAT6 ühenduspistikuga kaabel.
-
- Lisatasu eest (vajadusel, hind kokkuleppel):
-
- väljavõtete tegemine olemasolevale süsteemile
-
- kaitseautomaadi paigaldus elektrikilpi
-
- toitekaabel ja selle paigaldus
-
- tarbevee andur
-
- kütte- ja tarbevee torustiku isoleerimine
-
- kütteringi ja tarbevee tsirkulatsioonipump
-
- projektdokumentatsioon ja teostusjoonised
-
- lisamaterjalide vajaduse ja kulu selgitab välja paigaldaja koostöös tellijaga
-
- seadme ühendamine WiFi võrku.
Maasoojuspumba tööpõhimõte
Maakollektori kontuur (1)
1) Soojuspumbast kuni soojusallikani (maa/pinnas/järv) ringleb torus (maakollektor) külmumiskindel vedelik (maakollektori vedelik). Soojusallika energia kasutamiseks soojeneb maakollektori vedelik mõne kraadi võrra, temperatuurilt umbes –3 °C kuni temperatuurini 0 °C.
2) Maakollektori vedelik liigub soojuspumba aurustisse. Siin vabaneb maakollektori vedelik soojusenergiast ja selle temperatuur langeb mõned kraadid. Siis liigub vedelik tagasi soojusallikasse, et omandada uut energiat.
Külmaagensi kontuur (2)
3) Soojuspumba suletud süsteemis ringleb veel teine vedelik – külmaagens, mis samuti läbib aurusti. Külmaagensi iseloomustab väga madal keemispunkt. Aurustis ammutab külmaagens maakollektori vedelikust soojusenergia ja läheb keema.
4) Keemisel tekkiv aur juhitakse kompressorisse, kus auru kokkusurumisel suureneb rõhk ja auru temperatuur tõuseb märkimisväärselt temperatuurilt ca 5°C kuni temperatuurini ca 100°C.
5) Kompressorist surutakse aur edasi soojusvahetisse – kondensaatorisse, kus soojusenergia vabaneb maja küttesüsteemi. Seejärel aur jahutatakse ja kondenseeritakse tagasi vedelasse olekusse.
6) Kuna rõhk on veel kõrge, läbib külmaagens paisventiili, kus rõhk langeb ja taastub külmaagensi algne madal temperatuur. Külmaagens on nüüd läbi teinud täistsükli ning suunatakse uuesti aurustisse, kus kogu protsess algab otsast peale.
Küttekontuur (3)
7) Soojusenergia, mille külmaagens on kondensaatoris vabastanud, omandab nüüd soojuspumba boileriosa.
8) Suletud süsteemis ringlev küttevesi kannab soojendatud vee soojusenergia maja sooja tarbevee boilerisse ja radiaatoritesse/põrandaküttesse.
Maasoojuspumba paigaldamisel on mitu etappi. Tavaliselt paigaldatakse esmalt maapinda maakollektor, mis võtab aega 1 – 3 tööpäeva. Siis paigaldatakse soojuspump ning seejärel ühendatakse soojuspump maakollektoriga. Viimases etapis täidetakse maakollektor külmakandjaga ning küttesüsteem küttevee ehk soojuskandjaga. Kõige lõpuks teostatakse elektrilised ühendused, seadistatakse soojuspump ning kontrollitakse süsteemi tööd.
