• • Seadme ühendamine vee-, kütte- ja freooni torustikuga (5m) koos paigaldusmaterjalidega.

• • Standardpaigaldus sisaldab alati:
    • • sulgventiile, õhueraldajaid, mudafiltreid, küttesüsteemi manomeetrit,
    • • paisupaake küttele ja tarbeveele, süsteemi täite- ja tühjendusventiile,
    • • torustiku markeerimist,
    • • freoonitorustiku karbikuga katmist välistingimustes kuni 2m ulatuses,
    • • ühe (kuni 50 cm paksuse) seina läbimist, v.a armeeritud betoon, maakivi, paas, punane tellis jms (kokkuleppel lisatasu eest),
    • • süsteemi käivitamist ja seadistamist ning tellija koolitust.
      • Connecting the device to the water, heating and freon pipelines (5m) with installation materials.
        Standard installation always includes:
        shut-off valves, air separators, mud filters, heating system pressure gauge,
        expansion tanks for heating and domestic water, system filling and draining valves,
        pipeline marking,
        covering the freon pipeline with a box outdoors up to 2m,
        penetrating one wall (up to 50 cm thick), except reinforced concrete, earthenware, stone, red brick, etc. (upon agreement for an additional fee),
        system start-up and configuration and customer training.

Tellija poolsed eeltööd enne õhk-vesi soojuspumba paigaldust: 

• • Elektriühenduse tegemiseks peab olema toodud nõuetekohaselt maandatud kaabel kas soojuspumba VÄLISOSA juurde varuga 2m või SISEOSA juurde varuga (toru pikkus) VÄLISOSANI (juhtme ristlõige sõltub soojuspumba mudelist)

• • Elektrikilbis peab olema soojuspumba mudelile vastav automaatkaitse ja toitejuhe kilbis kaitsme alla ühendatud. Kaitsme suurus täpsustada vastavalt soojuspumba mudelile;

• • Kaitseautomaat peab olema hoone rikkevoolukaitsmest mööda juhitud.

• • Lisa ringluspumpade puhul tuua eraldi toide igale pumbale otse kilbist;

• • Online mooduli ühendamiseks tuua soojuspumba kohale varuga vähemalt 2m CAT5/CAT6 ühenduspistikuga kaabel.

Maasoojuspumba tööpõhimõte

Maakollektori kontuur (1)

1) Soojuspumbast kuni soojusallikani (maa/pinnas/järv) ringleb torus (maakollektor) külmumiskindel vedelik (maakollektori vedelik). Soojusallika energia kasutamiseks soojeneb maakollektori vedelik mõne kraadi võrra, temperatuurilt umbes –3 °C kuni temperatuurini 0 °C.

2) Maakollektori vedelik liigub soojuspumba aurustisse. Siin vabaneb maakollektori vedelik soojusenergiast ja selle temperatuur langeb mõned kraadid. Siis liigub vedelik tagasi soojusallikasse, et omandada uut energiat.

Külmaagensi kontuur (2)

3) Soojuspumba suletud süsteemis ringleb veel teine vedelik – külmaagens, mis samuti läbib aurusti. Külmaagensi iseloomustab väga madal keemispunkt. Aurustis ammutab külmaagens maakollektori vedelikust soojusenergia ja läheb keema.

4) Keemisel tekkiv aur juhitakse kompressorisse, kus auru kokkusurumisel suureneb rõhk ja auru temperatuur tõuseb märkimisväärselt temperatuurilt ca 5°C kuni temperatuurini ca 100°C.

5) Kompressorist surutakse aur edasi soojusvahetisse – kondensaatorisse, kus soojusenergia vabaneb maja küttesüsteemi. Seejärel aur jahutatakse ja kondenseeritakse tagasi vedelasse olekusse.

6) Kuna rõhk on veel kõrge, läbib külmaagens paisventiili, kus rõhk langeb ja taastub külmaagensi algne madal temperatuur. Külmaagens on nüüd läbi teinud täistsükli ning suunatakse uuesti aurustisse, kus kogu protsess algab otsast peale.

Küttekontuur (3)

7) Soojusenergia, mille külmaagens on kondensaatoris vabastanud, omandab nüüd soojuspumba boileriosa.

8) Suletud süsteemis ringlev küttevesi kannab soojendatud vee soojusenergia maja sooja tarbevee boilerisse ja radiaatoritesse/põrandaküttesse.

Maasoojuspumba paigaldamisel on mitu etappi. Tavaliselt paigaldatakse esmalt maapinda maakollektor, mis võtab aega 1 – 3 tööpäeva. Siis paigaldatakse soojuspump ning seejärel ühendatakse soojuspump maakollektoriga. Viimases etapis täidetakse maakollektor külmakandjaga ning küttesüsteem küttevee ehk soojuskandjaga. Kõige lõpuks teostatakse elektrilised ühendused, seadistatakse soojuspump ning kontrollitakse süsteemi tööd.